Sisseastujale

Print

Huvitud Euroopa Liidust? Rahvusvahelistest suhetest? Majandusest? Õigusest?
Soovid töötada Euroopa Liidu institutsioonides? Huvitud kultuurisuhetest? EL naabruspoliitikast? EL laienemisest? Või pakub Sulle huvi siirdeühiskondade temaatika?

Euroopa Kolledž pakub:

  • näed oma kajääri EL institutsioonides või riigisektoris, rahvusvahelises äris või konsultatsioonide valdkonnas?
  • tahad kaastudengeid, kes on pärit erinevatelt elualadelt, erinevatest riikidest?
  • tahad teada, kuidas Euroopa Liidus, Venemaal ja nende vahele jäävates naabrusriikides asjad tegelikult käivad?
  • huvitud majandusest, õigusest ja riigiteadustest ning tahaksid kõigis neis valdkondades end arendada?
  • oled endale kaua otsinud sobivat magistriprogrammi või täienduskursust?
Kui jah, siis Euroopa Kolledži magistrkursused on SInu jaoks!  
 
 
 
NB! päevasesse õppesse saab dokumente tuua kuni 16. aprillini,
avatud ülikooli kuni 17.augustini.
 
Magistriõppekavade võrdlus:
 

Euroopa Õpingud (EÕM)

Euroopa-Liidu Venemaa Uuringud (EURUS)

õppevorm avatud ülikooli õpe Tallinnas ja Tartus inglisekeelne päevane õpe Tartus
teenustasu tasulised õppekohad,
900 EUR semestris
riigieelarvelised kohad, stipendiumid
1600 EUR semestris

stipendiumid
 

stipendiumid välisõpinguteks 
ja teadustööks

riigieelarvelised õppekohad, 
stipendiumid naabrusriikide tudengitele

sisseastumine

dokumentide vastuvõtt kuni
17. august 2012

dokumentide vastuvõtt kuni
16. aprill 2012

online avaldus

www.sais.ee

 www.ut.ee/apply
 

Loe programmi ja sisseastumisnõuete kohta edasi siit...
www.ec.ut.ee/magister

Loe edasi.

www.ec.ut.ee/eurus

 

KUMB PROGRAMM VALIDA?

Euroopa Õpingute magistriprogramm sobib töötavale tudengile; sobib ka neile, kelle elu- ja töökoht on väljaspool Tartut.

Euroopa Liidu-Venemaa magistriprogramm sobib Eestist ja välisriikidest pärit rahvusvaheliste suhete huvilistele. Sobib ka neile, kelle kodune keel ei ole eesti keel.

 
Miks õppida Euroopa Liitu? 

Euroopa Liit  ning sellega seonduv on muutunud nii igapäevaseks, et tihti unustame, mis on Euroopa Liidu toimimise taga, kuidas otsused sünnivad, milline mõju on erinevatel institutsioonidel, liikmesriikidel. Meile tundub, et teame ju kõike, kuna Eesti on Euroopa Liidus, kuid lähemalt vaadeldes selgub, et teada võiks palju rohkem.

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused mõjutavad asutusi, ettevõtteid, üksikisikuid. Kõik, kel oma töös vähegi kokkupuuteid keskkonna, väliskaubanduse, energeetika, tootmise, teenuste ekspordi või transiidiga, ei saa üle ega ümber Euroopa seadustikust, kohtulahenditest ning riikidevahelistest kokkulepetest. On selge, et pea 80% Eesti uutest seadusloome algatustest seotud just Euroopa Liidu tasandil tehtud otsustega. 
 
Tihti võib kuulda arutlust Euroopa Komisjoni või Euroopa Ülemkogu otsustest, kuid harvemini julgetakse tunnistada, et nende organisatsioonide roll ja taust, mõju ulatus ning Eesti osalemine neis on tundmatu teema. Mida Eesti õigupoolest Euroopa Liidus teeb, mida tahab ja kas me saavutame oma eesmärgid, on samuti küsimused, mida tihti ei osata küsida, veel keerulisem on leida sellele vastust kui Euroopa Liidu peale igapäevaelus palju mõelnud pole.
 
Millised on need valdkonnad, kus liikmesriigid lepivad ühtsetes arengusuundades kokku, millised need, kus liikmesriigid tegutsevad ilma koordinatsioonita? Kui tihe on EL liikmesriikide koostöö väliskaubanduses, põllumajanduses või energeetikas, transpordis ja kuritegevuse ennetamises? Kui tihe aga teadus- ja arendustegevuses, turismis või noortepoliitikas? Milline on EL arenguabi strateegia, milline suhtumine naabrusriikidesse, milline on koordinatsiooni migratsiooni juhtimisel?
 
MIlline on Euroopa Liidu läbisaamine oma suure naabri Venemaaga? MIllised on ajaloolised jõujooned, majanduslik ja poliitiline läbisaamine? 
 
Euroopa Liidu siseturu toimimine, inimeste vaba liikumine, õigused, kohustused on üheks keskseks teljeks Euroopa Liidu uurimisel, Euroopa regiooni turvalisus teiseks teljeks. Kõike seda seob Euroopa integratsioon kui pika-ajaline protsess, mida juhivad nii riigijuhid, Euroopa kodanikud kui ka rahvusvahelised jõujooned. 
 
Kõik, kes tunnevad, et vastused nendele küsimustele aitavad neid oma töövaldkonnas või isiklikus arengus edasi, on oodatud Euroopa Kolledžisse neile küsimustele vastuseid leidma!
 
Euroopa Liidu tundmine tuleb kasuks nii isiklikus professionaalses arengus, ettevõtluses, riigi-valitsemises kui ka kolmandas sektoris.

Magistriprogrammide lõpetamiseks on vajalik läbida õppekavas ettenähtud kursused ja kaitsta magistritöö. Lõpetamisel omandatakse sotsiaalteaduste magistrikraad, millega on võimalik jätkata õpinguid doktoriõppes nii Eestis kui välismaal.

Vastuvõtu eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Eeldusaineid ei ole.

European Union - Russian Studies/Euroopa Liidu - Venemaa uuringud on multidistsiplinaarne õppe-programm, mis  hõlmab  politoloogiat (rahvusvahelised suhted, võrdlev poliitika), majandust, õigust, ajalugu ja kultuuriõpinguid.
Õppekava eesmärk on valmistada ette eksperte, kes mõistavad poliitilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke arenguid nii EL liikmesriikides kui ka Venemaal ning sellega piirnevates riikides Ida-Euroopas, Taga-Kaukaasias.

Õppetöö toimub Tartus.
 

Euroopa õpingute magistriprogramm on interdistsiplinaarne, hõlmates nii majandus-, õigus- kui sotsiaalteadusi. Programmi keskmes on Euroopa integratsiooni ja poliitikakujundamisprotsesside uurimine ning Eesti huvid ja võimalused Euroopa Liidus. Programm annab põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu ajaloolisest kujunemisest ja tänasest tegevusest, EL institutsioonidest ja poliitikatest ning integratsiooni mõjudest Eestile. annab mitmekülgsed Euroopa Liidu alased teadmised igapäevatööks nii avalikus kui erasektoris ning innustab Euroopas toimuvat sügavamalt uurima. 
Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles reeglina igal kolmandal nädalavahetusel kas Tallinnas või Tartus. 
 
  
Täienduskursused
  
 
Täienduskursustele ja magistriõppe kursustele saab tulla igal semestril asudes õppima eksternina. Kursused on tasulised. Loengud toimuvad koos magistriõppe tudengitega nii Tallinnas kui Tartus.
 
KEDA OOTAME ÕPPIMA?
Magistriprogrammidesse ootame õppima bakalaureusekraadi või rakenduskõrgharidusega õppijaid.
Eeldusaineid ei ole. Eeskätt sobib programm majanduse, õiguse või riigiteaduste, avaliku halduse taustaga tudengikandidaatidele, kuid varasemast omandatud erialast tähtsam on motivatsioon ning huvi programmi vastu.  
 
Programm sobib keskastme juhile, projektijuhtidele, ettevõtjatele, ametnikele, valla- ja linnavalitsuste töötajatele, kolmanda sektori organisatsioonide töötajatele.
 
Õppima võivad tulla nii need, kes äsja bakalaureuse- või rakenduskõrghariduse on omandanud kui ka need, kellel ülikoolist mitu aastat möödas.
 
Kursused ja programm sobivad ka neile, kellel mõne teise eriala magistrikraad juba olemas ning kes soovivad end interdistiplinaarselt täiendada.
 
 
MIS TEEB EUROOPA KOLLEDŽI ERILISEKS?
 
Õppegrupid koosnevad erinevate eluvaldkondade spetsialistidest ning osa aineid toimub koos välistudengitega, mis annab hea võimaluse avardada oma maailmapilti ning arendada sotsiaalset kapitali. Mitmed ained toimuvad inglise keeles, toetades erialase võõrkeele kasutamist.
Kolledži korraldatavad õppevisiidid ja uurimisprojektid pakuvad võimalust rahvusvahelise kogemuse saamiseks.
 
Kolledži õppejõud  ning õppetöösse kaasatud praktikud annavad lisaväärtuse eriala omandamiseks ning hilisemaks tööks Euroopa Liiduga seotud küsimustes.
  

Aigi Hommik
Õppekorralduse spetsialist
+372 737 5645
aigi.hommik@ut.ee
 
Laura Roop
Euroopa Kolledž
Koordinaator
+372 737 6212
laura.roop@ut.ee

Euroopa Kolledž
Lossi 36-124, Tartu
euro@ec.ut.ee 

Tartu Ülikool Tagasi avalehele