Ajalugu |
 |
Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž on Euroopa Liidu ja eurointegratsiooni temaatikaga tegelev õppe- ja uurimiskeskus. Kolledž on välja kasvanud rahvusvahelisest programmist nimega EuroFaculty, mis asutati Läänemeremaade Nõukogu poolt 1993. aastal eesmärgiga toetada sotsiaalteaduste õpetamise reformi Balti riikides. EuroFaculty programmi kaudu tulid Tartusse mitmed tunnustatud välisõppejõud, kes õpetasid majanduse, õiguse, avaliku halduse ja politoloogia aineid nii alus- kui kraadiõppes.
Kiired ühiskondlikud muutused 1990ndate aastate teisel poolel ning Eesti pääsemine Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele 1997. aastal suurendasid nõudlust Euroopa Liidu alase koolitus- ja uurimistegevuse järele.
Pidevalt kasvav vajadus ametnike täiend- ja ümberõppe järele tekitas tarviduse ka EuroFaculty edasiarendamiseks. Nõudlus kvalifitseeritud kaadri järele nii avalikus kui erasektoris suurendas ka vajadust pidevalt analüüsida Euroopa integratsiooniga seotud probleeme. Neist kaalutlustest lähtuvalt asutati 24. aprillil 1998. aastal Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž.
Kolledži loomisel olid eeskujuks sarnased kolledžid Brugges’is, Bolognas, Varssavis ja mujal Euroopas. Kolledž kavandati interdistsiplinaarse keskusena, mille ülesandeks on Euroopa integratsiooniga seonduvate valdkondade uurimine ning EL-alase täiend- ja tasemeõppe korraldamine. Sarnaselt EuroFaculty’le on Euroopa Kolledži tegevus suunatud sotsiaalteaduste õpetamise taseme tõstmisele ja rahvusvaheliste kontaktide tihendamisele. Kolledži esimeseks direktori kt. oli Jaan Ginter ning 1999 aastal asus kolledžit juhtima esimene kolledži direktor Merry Bullock, nimekas USA psühholoog ja teadustöötaja.
Aastatel 1998-2000 pakkus kolledž erinevaid Euroopa Liidu alaseid täiendõppekursusi ning korraldas konverentse, seminare ja avalikke loenguid. Ühisprojektidest sündisid tihedad sidemed mitmete valitsusasutuste ja mittetulundusühingutega. Väga olulist rolli selle perioodil mängis 1999 aastal käivitatud Euroopa Komisjoni PHARE programmi rahaline toetus. Projekti eesmärgiks oli kujundada TÜ Euroopa Kolledžist interdistsiplinaarne akadeemiline uurimis- ja koolituskeskus eurointegratsiooni küsimustes hõlmates 4 valdkonda: avalik haldus, politoloogia, õigus- ja majandusteadus. Kolledži direktoriks valiti Michael Gallagher samaaegselt alustati praktikutele ja ametnikele suunatud Euroopa Liidu alase intensiivkursusega. Paralleelselt EL- alase täiend- ja rahvakoolitusega tegeles kolledž neil aastail Euroopa õpingute magistriprogrammi ettevalmistamisega, mille ühe-aastane pilootprogramm viidi läbi 1999/2000. õppeaastal.
2000. a. kinnitati õppekava ning alustati vastuvõttu Euroopa õpingute kutsemagistri õppekavale, mis oli esimene EL alane tasemekoolitusprogramm Eestis. 2002 kinnitati uus Euroopa Kolledži põhikiri, mis võimaldas kolledžil palgata koosseisulisi akadeemilisi töötajaid ning aastal 2003 kinnitati uus 80 AP (3+2 süsteemile vastav) Euroopa Õpingute õppekava ja alustati vastuvõttu Euroopa Õpingute programmis.
2004 a. alustati välistudengitele suunatud inglisekeelse semestriprogrammi ”Prometheus” pakkumist ning Euroopa Õpingute kutsemagistriõppekava ja uus Euroopa Õpingute magistriõppekava pälvisid tingimisi akrediteeringu. Samal aastal alustati Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt finantseeritava projekti Nordic Baltic Russian Network of Transition Studies tegevusi.
Alates 2006 aastast alustas tööd direktorina Saksa politoloog Gert Rüdiger Wegmarshaus ning alustati ESF RAK finantseerimisel Euroopa Õpingute magistriprogrammi arendusprojektiga ”Euroopa Liidu alaste tippspetsialistide ettevalmistuse tagamine Eestis (2006-2008)“.
2007. aastal asutati Euroopa Kolledži juures Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) TÜ majandusteaduskonna, sotsiaalteaduskonna, õigusteaduskonna, loodus- ja tehnoloogia-teaduskonna inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli, Pärnu Kolledži, haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži koostöös. RAKE eesmärk on tõsta sotsiaalteaduste rakendamise ja interdistsiplinaarse mõjude analüüsi abil teadmistepõhise ning jätkusuutliku otsustusprotsessi osakaalu poliitikas, õigusloomes, hariduses, majanduses, tervise- ja keskkonnakaitses ning regionaalarengu planeerimises.
2007. aastal kinnitas Ülikooli nõukogu inglisekeelse Euroopa ja Venemaa suunalise European Russian Studies Master Program (EURUS) magistriõppekava ning 2008. aasta sügisel avati Euroopa Kolledžis ka teine magistriprogramm. Kaheaastane ingliskeelne magistriõpe "Euroopa Liidu − Venemaa uuringud" on multidistsiplinaarne õppeprogramm, mis hõlmab politoloogiat, majandust, õigust, ajalugu, lingvistikat ja kultuuriõpinguid. Õppekava eesmärk on valmistada ette eksperte, kes mõistaksid poliitilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke arenguid nii EL-i liikmesriikides kui ka Venemaal ja Ida-Euroopas. Magistrikava loomise eeldus oli ülikooli arengukavas sätestatud eesmärk: tunnistada rahvusvahelistumine läbimurdevaldkonnaks ning suurendada võõrkeelsete õppekavade, välisüliõpilaste ja -õppejõudude hulka Tartu Ülikoolis. 2008. aasta alguses asusid õppekavale õppima esimesed 5 tudengit. 2009. aasta alguseks oli vastava magistrikraadi omandanud juba 65 lõpetajat.
2009. aasta algusest juhib kolledži tööd avaliku halduse taustaga Dr. Kristiina Tõnnisson.
Kolledži loomisel olid eeskujuks sarnased kolledžid Brugges’is, Bolognas, Varssavis ja mujal Euroopas. Kolledž kavandati interdistsiplinaarse keskusena, mille ülesandeks on Euroopa integratsiooniga seonduvate valdkondade uurimine ning EL-alase täiend- ja tasemeõppe korraldamine. Sarnaselt EuroFaculty’le on Euroopa Kolledži tegevus suunatud sotsiaalteaduste õpetamise taseme tõstmisele ja rahvusvaheliste kontaktide tihendamisele. Kolledži esimeseks direktori kt. oli Jaan Ginter ning 1999 aastal asus kolledžit juhtima esimene kolledži direktor Merry Bullock, nimekas USA psühholoog ja teadustöötaja.
Aastatel 1998-2000 pakkus kolledž erinevaid Euroopa Liidu alaseid täiendõppekursusi ning korraldas konverentse, seminare ja avalikke loenguid. Ühisprojektidest sündisid tihedad sidemed mitmete valitsusasutuste ja mittetulundusühingutega. Väga olulist rolli selle perioodil mängis 1999 aastal käivitatud Euroopa Komisjoni PHARE programmi rahaline toetus. Projekti eesmärgiks oli kujundada TÜ Euroopa Kolledžist interdistsiplinaarne akadeemiline uurimis- ja koolituskeskus eurointegratsiooni küsimustes hõlmates 4 valdkonda: avalik haldus, politoloogia, õigus- ja majandusteadus. Kolledži direktoriks valiti Michael Gallagher samaaegselt alustati praktikutele ja ametnikele suunatud Euroopa Liidu alase intensiivkursusega. Paralleelselt EL- alase täiend- ja rahvakoolitusega tegeles kolledž neil aastail Euroopa õpingute magistriprogrammi ettevalmistamisega, mille ühe-aastane pilootprogramm viidi läbi 1999/2000. õppeaastal.
2000. a. kinnitati õppekava ning alustati vastuvõttu Euroopa õpingute kutsemagistri õppekavale, mis oli esimene EL alane tasemekoolitusprogramm Eestis. 2002 kinnitati uus Euroopa Kolledži põhikiri, mis võimaldas kolledžil palgata koosseisulisi akadeemilisi töötajaid ning aastal 2003 kinnitati uus 80 AP (3+2 süsteemile vastav) Euroopa Õpingute õppekava ja alustati vastuvõttu Euroopa Õpingute programmis.
2004 a. alustati välistudengitele suunatud inglisekeelse semestriprogrammi ”Prometheus” pakkumist ning Euroopa Õpingute kutsemagistriõppekava ja uus Euroopa Õpingute magistriõppekava pälvisid tingimisi akrediteeringu. Samal aastal alustati Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt finantseeritava projekti Nordic Baltic Russian Network of Transition Studies tegevusi.
Alates 2006 aastast alustas tööd direktorina Saksa politoloog Gert Rüdiger Wegmarshaus ning alustati ESF RAK finantseerimisel Euroopa Õpingute magistriprogrammi arendusprojektiga ”Euroopa Liidu alaste tippspetsialistide ettevalmistuse tagamine Eestis (2006-2008)“.
2007. aastal asutati Euroopa Kolledži juures Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) TÜ majandusteaduskonna, sotsiaalteaduskonna, õigusteaduskonna, loodus- ja tehnoloogia-teaduskonna inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli, Pärnu Kolledži, haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži koostöös. RAKE eesmärk on tõsta sotsiaalteaduste rakendamise ja interdistsiplinaarse mõjude analüüsi abil teadmistepõhise ning jätkusuutliku otsustusprotsessi osakaalu poliitikas, õigusloomes, hariduses, majanduses, tervise- ja keskkonnakaitses ning regionaalarengu planeerimises.
2007. aastal kinnitas Ülikooli nõukogu inglisekeelse Euroopa ja Venemaa suunalise European Russian Studies Master Program (EURUS) magistriõppekava ning 2008. aasta sügisel avati Euroopa Kolledžis ka teine magistriprogramm. Kaheaastane ingliskeelne magistriõpe "Euroopa Liidu − Venemaa uuringud" on multidistsiplinaarne õppeprogramm, mis hõlmab politoloogiat, majandust, õigust, ajalugu, lingvistikat ja kultuuriõpinguid. Õppekava eesmärk on valmistada ette eksperte, kes mõistaksid poliitilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke arenguid nii EL-i liikmesriikides kui ka Venemaal ja Ida-Euroopas. Magistrikava loomise eeldus oli ülikooli arengukavas sätestatud eesmärk: tunnistada rahvusvahelistumine läbimurdevaldkonnaks ning suurendada võõrkeelsete õppekavade, välisüliõpilaste ja -õppejõudude hulka Tartu Ülikoolis. 2008. aasta alguses asusid õppekavale õppima esimesed 5 tudengit. 2009. aasta alguseks oli vastava magistrikraadi omandanud juba 65 lõpetajat.
2009. aasta algusest juhib kolledži tööd avaliku halduse taustaga Dr. Kristiina Tõnnisson.